Hola amigos!

Miks ma pole pikka aega kirjutanud? Sest ma olen Istanbuli-tripil. Praeguseks oleme jõudnud juba Türgist tagasi ja chillime Thessalonikis hispaania erasmuste korteris. Diivan on niiii mugav.. mmmm :) Väike ülevaade meie seiklustest coming up riiight here and in thisss moment (Radek style).

Laupäeva hommikul käisime Alissale seljakotti otsimas ja peale seda istusime kahekesi vana sadama kohvikus, jõime frappet jäätisega ja kõrbesime kuumas p2ikeses.

Peale seda kiire jalgpall..



..ja veel kiirem pakkimine ning siis vudisime laevale.

Chaniast Ateenasse läheb ainult üks laev ööpäevas, see väljub kell 9 õhtul, nii et öösel tuleb laevas magada. Me vallutasime ööklubi diivanid. Hommikul kella 6ks olime Ateenas, sõime Everestis päikesepaistes kõhud täis ja saime naeruteraapiat, sest meil on lihtsalt nii lõbus seltskond you knooow. Rongisõit Thessalonikisse oli pikk ja tüütu, sisustasime aega kaardimängudega. Thessalonikis oli meil aega täpselt üheks perversseks MacDonaldsikülastuseks, väikseks veiniks rongijaamas ja siis ronisime oma öörongile.

Piduu ja loksuv uni ning kella 4-5 paiku jõudsime piirile. Esimene ring: Passport control. Teine ring: Passport control. Kolmas ring: viisa. Ronisime rongist välja, mingisse punkrisse, kus keegi ei rääkinud inglise keelt ja maksime k6ik 10 eurot. Saime ilusad kleepsud passi vahele ja sõitsime edasi. Hommikune äratus käib nii, et sul lihtsalt tiritakse linad voodist v2lja.

Istanbulis tegelesime aktiivselt hotelli otsimisega..

..lõpuks leidsime ühe väga ilusa väikese koha ja nurusime endale mõned merevaatega toad ka v2lja :)

Siis sõime türgi lõunat. Ma ütleks, et kreeka köök on parem, aga Türgis on maitsvamad saiad (või ma ei teagi, kuidas neid asju nimetada).

Ja siiiiis tutvusime selle meeletult ilusa linnaga. Sest Istanbul on hingematvalt ilus. Ma tahan kunagi kindlasti pikemaks ajaks tagasi minna. Üliv6imas tunne oli esimest korda nende palvetamist kuulda. Minarettidel on ruupurid ja 5 korda päevas kõlab sealt üle linna palve. Külmavärinad tulid lausa. Muide, Türgis on kuu tagurpidi.

Esimesel õhtul olin ma nii väsinud, et jäin riietega magama, ärkasin kell 5 ja jäin uuesti magama. Siis juba ilma riieteta. Hommikusööki saime kella 10 paiku ja siis läksime järgmisele linnaringile. Tutvusime ka aasiapoolse Istanbuliga. Vahepeal astusid mingid relvastatud härrad meile ligi ja ütlesid, et siin ei tohi pildistada. Pärastlõunal jagunesime kaheks grupiks. Meie külastasime sultanipaleed, mis oli jällegi üleloomulikult ilus ja võimas. Jalutasime Taksimi, ehk Istanbuli noortep2rasemasse ja moodsamasse rajooni, sõime kebabis hilist lõunat, võtsime ühes pubis mõned kohalikud õlled (mis hakkavad väga hästi pähe muideks) ja jalutasime pimedas tagasi (vaade linnale oli jällegi metsikult ilus).

Kolmandal päeval shoppasime Grand Bazaaris, ostsime salle, ehteid ja muud nänni. Pidevalt võis kuulda hüüdeid nagu:

• Do you wand a turkish boyfriend?



• Ladies, come here, free kisses!



• Where are you from? Heaven?



• Are you looking for me?

Aga üldiselt nad ei olnudki nii pealetükkivad, kui ma kartsin. Need turukutid kisasid ka ilmselt rohkem selle pärast, et me midagi ostaksime. Peale poodlemist jalutasime veel ringi, võtsime ühed vesipiibud ja vudisime kiirkorras oma rongile.

Öö oli üsna samasugune nagu eelmne kord, ainult, et piiril l2ks veel rohkem aega, hoolimata sellest, et meil enam viisasid vaja ei olnud. Otsiti mingeid põgenikke või ma ei tea mida. Ja nüüd puhkame ja arutame edasisi plaane. Ja vaatame selle aasta kõige jubedamaid eurolugusid. Ma arvan, et hispaania oma on isegi hullem, kui eesti lugu.

Aga mis hispaanlaste korterisse puutub, siis mulle täiega meeldib nende elutoa sein. Nad ehitasid ise mingist tänavalt röövitud plakatist vaheseina, et pool elutuba magamistoaks muuta. Äge!

Nii. See jutt sai kirjutatud neljapäeval. Täna on esmaspäev, aga Meteoratripist, mis antud päevale järgnes, ma hetkel kirjutada ei viitsi, sest espanjod kutsusid enda juurde sööma ja mul on kõht tühi. Niigi lisasin siin üle tunni aja pilte ja asju. Bye bye!